20 September 2005

Zou Writers' Network

ZOU WRITERS' NETWORK (ZWN): VISION STATEMENT

Zou kam a journal tha Zopatong (2005 apat) akipat khiat toh kituah in Zou kam a laigelh tute thu kikupna ding Network khat poimaw a kisa hi. Zopatong platform piching ahitheina din, Zou sung a laigelh-tute bang tan ama “professional convention” te kitheisah ngai hi. “No journal can be better than its authors (contributors)” chi ahi. Tami din Support Network hoitah bawl ding poimaw kia hi. Zou Writers’ Network khat pan thei lei, ei sung a laigelh-tute ki-train na leh experience kipiah tuahna khat hing sua ding hi.

Zou sung a laigelh lunglut leh “writing talent” nei deute teng kihanthawn tuana ding leh khat-le-khat experience ki-share tuahna din Zou Writers’ Network (ZWN) kibawl leh, phattuamna tampi um va chin gintat ahuai hi. Zou kam a laigelh lunglut mi mun tuamtuam ah na um thei kawikawi hi. Lamka khosung leh a kimvel a singtang khaw-te ban ah, Zou kam a laigelh ngaikhoh mi India khopi tuamtuam ah zong ki-um panpan ta hi. Manipur pulam a Zou laigelh-tute toh kizopna hoi pen khat ahileh Internet (e- mail/groupmail) ahi ding hi. Tualeh Manipur sung a umte pen tahsa mama a zong kimu thei zel ahi.

ZWN Tup-le-nimte
1. Community Development: Zou society khantouna dia poimaw ngaidan thate suikhiat a, mipi theisiam dia laidal leh laikung tung tawn a thezah ding.
2. Literary Maturity: Zou ham dopsangna dia laigelh dan chi tuamtuam (diverse genre) puahlut ding: tangthu tom, lagui, thului, limpie, feature article, academic paper, adg.
3. Professionalism: Zou kam a laigelh-tute khat leh khat kithuzah a, kidopkang tuah ding; ahithei tan a, khat laigelh midang khat in etdihna “peer review” leh “book review” bawl zel ding.
4. Networking: Akal lah a laigelh-tute’n kimutuahna leh thu kikupna nei zel ding: reading session, seminar, symposium, workshop, adg. Zou sung a laibu kisun tha leh thesis kigel tha a um chiang a, ZWN in tami thu kigelh thate pansan a Reading Session nei zel a, tuachia “book review” bawl ding mi khat kiguat zel ding.
5. Information Sharing: Laigelh-tu a upa lam leh khanglai-te experience ki-kup a, ki-share tuah zel ding; tualeh ngentel tah a laigelh na dia kisam resources (laibu, journal, bibliography leh library-te) zong a poimaw bang a ki-share ding.

Organizational Structure
ZWN ahileh “net-based” sim ding ahia, hinanleh organization peidan tangpi bang in Convener leh Co-convener zong Lamka khopi pansan in a um veve ding hi. Tualeh e-mail zang te kithuzahna din group Moderator khat a um ding hi. Convener or Co-convener mopuahna thupi pen ahileh Lamka a Reading Sessions, Seminars, Workshops, adg. apoimaw leh kul bang a bawl zel ding ahi.

First Proposed Workshop, Lamka
Research Article Gelhdan: Literature Review leh Bibliography
Research Article Gelhdan: “Perspective” leh “Source” Kikupna
“Book Review” Bawldan Tangpi
“Peer Review” Umdan Hilchetna
“Reading Group” (Laisim Gual) Bawldan
Internet Literacy: Group mail, E-Mail, Attachment, Google search

“The concept of information as we use it in everyday English in the sense of knowledge communicated plays a central role in today's society … Information is anything that is of importance in answering a question. Anything can be information … Knowledge is information-produced belief”.

- Rafael Capurro & Hjørland (2003)
"The Concept of Information", ARIST

No comments:

Featured Post

Gam neitu hina (real property)

David Vumlallian Zou, PhD History Department University of Delhi   Khongjom Gal a Sapkang British te leh Meitei te a kido zo nua sawt lo, 18...